NATO kuulutab ise kübersõja

NATO Parlamentaalse Assamblee raportöör lord Jopling hoiatas oma raportis üht prominentsemat häkkerite kogukonda Anonymous’t. Vihjates, et kui nad ise laiali ei lähe, nende ridadesse infiltreerutakse ja nad antakse kohtusse. Häkkerite vastus oli “laske käia!”.

Lord Jopling leidis oma raportis, kus ta muuhulgas käsitles ka USA diplomaatilise kirjavahetuse lekkimist ehk nn cablegate-i, et häkkerid on ohtlikud ja nende vastu tuleb võidelda. Justkui ei midagi uut, kuid meile olulisemalt, arutles ta ka selle üle, et kas Washigtoni leppe artiklit viit ehk NATO kollektiivkaitse põhimõtet, saaks kohaldada ka küberrünnaku korral. Veel enam, kas vasturünnak peaks olema samuti ainult kübermeetmeid kasutades või kas peaks kasutama ka konventsionaalseid meetmeid näiteks rünnakuid lennukite ja tankidega. Raportis nendele küsimustele vastuseid ei anta vaid pigem viidatakse neile kui probleemidele, mis lahendust vajavad.

Tulles aga tagasi Anonüümikute juurde, ei jäänud nemad NATO otsuseid ootama vaid vastasid raportis toodule omapoolse avaldusega. Nende vastuses NATO-le on läbiv joon – kui NATO oma tegevuse kohta ei valeta, ei pea ka rünnakuid kartma. Säärane aatelisus on erinevatele häkkerigruppidele omane või vähemasti nad väidavad, et juhivad oma tegevusi säärastest ideedest kantuna. Paslik oleks näiteks tuua LulzSec‘i (neamad ründasid ka SONY korporatsiooni) rünnaku ameerika telekanali PBS-i vastu, peale seda kui viimane Wikileaksi suhtes kriitiliselt meelestatud filmi näitas.

Et Eesti aina enam NATO küberkaitse valdkonnas aktiivsemat rolli otsib, mõjutab see ka meid. Huvitav, kui NATO ja Eesti ise esimesena “ründavad” kas see tähendab, et suudame seekordse “sõja” paremini üle elada kui eelmise, mis 2007.a. toimus? Kas me üldse oleme selleks valmis, et mõni organisatsioon meid süsteemselt ründama hakkab, kui me eelmiste üksiküritajategagi kõige paremini hakkama ei saanud?

Huvitavat lisalugemist Küberkaitseliidu kodulehelt.