The Exile oli Moskvas 1997.a. alustanud väljaanne. Lisaks võrgus rippumisele oli leht ka paberkandjal olemas. Lehte teinud rahvusvaheline seltskond ei olnud kuidagi muud moodi poliitilsielt meelestatud kui usuga demokraatiasse, mida kasutades kehtivat režiimi pilati. Lõpuks sai režiimil sellest villand ja leht sunniti ilmumise lõpetama.
See postitus ongi homaaž nimetet seltskonnale ja väljaandele. Ning teen seda kõigile lugejatele meelde tuletades, kui väärtuslik on demokraata ja vabadus kirjutada sellest, millest tegelikult mõtled. Kui teid peaks see väljaanne ja nende võitlus lähemalt huvitama, on nad sellest, veel enne oma sulgemist ka raamatu kirjutanud – The Exile: Sex, Drugs, and Libel in the New Russia. Soovitan nende veebilehe arhiivis vanu kuid eatuid artikleid lugeda. Need on enamasti humoorikad tähelepanekud kuidas venelased ise ja ka välismaalased tolle-aja Moskvas ja Vene eluga hakkama saavad.
Toon teile stiilinäiteks 6. märtsil 2006.a. ilmunud Yasha Levine’i artikli 10 kõige tõenäolisemast esimesest leedist, mida saate lugeda siit.
About the Author
