FlukeCorporation

PWNISHER

(Sai. Mitte ainult aeglaselt vaid ka lähedalt)

Chow

 FinalCultKing

Et saada 2500 või 5000 kaadrit sekundis jooksvat filmi võib endale osta Phantom FLEX’i, mis olenevalt mudelist maksab 38,000 ja 114,000 euro vahel. Taani telesari “Dumt & Farligt” tegi just selle kaameraga rea ülesvõtteid, kus filmitigi lolluseid – erinevate asjade lõhkumist.

Ning üks video veel, mis on sama kaameraga tehtud:

Ja äkki üks kuulsamaid aegluubis tehtud reklaame, mida ka Eestis kasutati:

Coca-Cola Plaza

Järjekordne kinoõhtu sõpradega. Seekord sellises järjekorras, et käisime enne söömas ning alles seejärel filmi vaatamas. Peale paari džinn-toonikut ja õhtusööki oleksin hea meelega kogu kino vahele jätnud aga, et mulle oli pilet juba ostetud, olin siiski esialgse plaaniga nõus. Ning mul on hea meel, et filmi ära nägin. Me olime neljakesi – kolm noormeest ja neiu. Meile kolmele meeldis film väga, tütarlapsele… üldse mitte :D

Teate, see on selline ehtne action film, mitte action comedy või romantic action või midagi muud sama rumalat. Selles filmis tegelased tapavad ja lõhuvad üksteist. See võis olla ka põhjuseks miks tütarlaps filmist eriti ei hoolinud. Meile kolmele mõjus see aga kuidagi värskendavalt, endalgi tekkis idee, et äkki peaks endale toidulaua alla mõne matšeete kleepima (You’ll get it when you see the movie ;)). Filmile andis juurde asjaolu, et see on indoneesia keeles. Ei olnud ka näitlejaid kellega oleks just ülemäära tuttav olnud, seega see moodustas väga hea filmielamuse.

Film on hea nö. ajaviitefilm. Hea õhtul sõpradega vaadata ja lugu ise ei nõua väga pidevat süvenemist või jälgimist olgugi, et seda võiks Johnny Depp’i näitlejameisterlikkuse pärast teha. Film näeb ilus välja ja olgugi, et peaosaline Paul Kemp on pigem läbipõlenud tegelane on temaga justkui kerge samastuda. Alkoholism on filmis tehtud lõbusaks ja ligitõmbavaks. Ka kõige suuremad joodikud ja narkosõltlased on tehtud vahvateks sõpradeks kelle kõrvale hea meelega söögilauas koha saaks. Filmi režissöör ei olnud enne selle filmiga alustamist 6 aastat alkoholi tarvitanud. Võimalik, et põhjusega, hakkas ta enne stsenaariumi kirjutamist jooma ja tegi seda kuni viimane valmis sai. Ilmselt võib seda “tsükliks” pidada.

Kogu lugu on erinevalt raamatust täis pikitud häid ja õpetavaid sõnumeid, mis teeb sellest Feel Good Movie – selliseid viitsib vaadata ainult väga harva. Mulle oleks meeldinud, kui Johnny Depp’i asemel oleks keegi teine Kemp’i rolli täitnud. Raamatus on nimetet ajakirjanikul vanust alla 25 aasta J.D. on sellest tähtpäevast juba päris mitme aastaga üle. Aga film sobib mõnel vabal õhtul vaatamiseks küll, äkki siis koos mõne magusa rummiga, sest kui lõppu enam ei näe millestki olulisest ilma ei jää.

Sündmustik leiab aset1950 aastate Puerto Ricos. Nagu nimigi ütleb jutustab autor loo, mille kõigi osaliste ühiseks nimetajaks on armastus alkoholi vastu, ning seda selle kõigis vormides. Nagu selliisest soojast ja rummimagusast kohast eeldada võiks on loos lisaks armastusele ka palju hoogsamaid arenguid. Nimelt keerleb sündmustik ümber ameeriklaste, kes töötavad raskesse majandsulikku olukorda sattunud ajalehes ning üritavad Puerto Ricos valitsenud olukorraga hakkama saada.

Peategelaseks on noor ameerika ajakirjanik, kes ajalehetoimetusse tööle tuleb. Paralleele võib tuua tegeleaskuju ja autori enda vahel. Thompson ise töötas noorena Puerto Ricos ühes spordiajalehes. Autor oli vaid 22 aastat vana kui ta selle kirjutas kuid ta tegeleb üksjagu suuresti keskeakriisi sattunu probleemidega. Aga seda ei olegi vast väga raske mõista, sest ilmselt pisut enne 25 aastaseks saamist hakkab vananemise idee esmakordselt elule tooni andma. Aga sellest ei maksaks end väga hirmutada lasta sest karakterid on väga värvikad ja huvitavad. Nad ei ole suured tegelased, kellede iseloomuomaduste poole püüelda vaid pigem vastupidi. Tegelaskujud on eluga halvasti hakkama saanud ning enamasti düsfunktsionaalsete suhetega, mis teebki nad huvitavaks.

Raamatu põhjal on tehtud ka samanimeline film, Johnny Deppiga peaosas. Ma olen ka seda näinud ja tegin seda järjekorras, kus raamatut lugesin alles peale filmi nägemist. Ma soovitan seda teha pigem vastupidi, et ei võtaks endalt võimalust raamatu tegelaskujusid ja sündmustikke põnevamalt ette kujutada kui seda filmis tehtud on.

Ma ei mäletagi kuidas sellest filmist esmakordselt kuulsin või milleläbi seda vaatama sattusin. Kui eelmine aasta Vanalinnas seda kuskile vabaõhukinno vaatama kutsutud olin siis tegin seda juba teadlikult ja hea meelega. See on film mida alati ka teistele soovitanud olen.

solaris kino

Käisin seda filmi üksi vaatamas. Sattusin kinost mööda jalutama ja koju ka ei viitsinud veel minna, seega otsustasin selle filmi kasuks. Film mõjus hästi. Tekitas nostalgilise tunde, kus konsoolimängud olid oranžide kassettidega, millede tõrkumisel nendele puhumine lahenduse pakkus. Filmi tegevus toimus tänapäevas kuid mudel, mida kasutati on rohkem tuttav vanadest komöödia-action filmidest. Igatahes peale seda tekkis isu paarile sõbrale helistada ja nendega õllele minna.